Ortodontilise ravi käigus muudetakse hammaste asendeid, parandatakse hambakaarte kuju ja funktsiooni. Ravi käigus muutub näo pehmete kudede toonus ja tasakaal, mis tagab ilusama naeratuse.
Õige hambumuse ehk lõualuude omavahelise asendi korral saavutame parema toidu mälumise ja hea kõnefunktsiooni. Samuti välistame hammaste ebaühtlase kulumise ja kõrvalekalded lõualuu-liigese funktsioonis.
Kui hambad on kaarel kõrvuti, on neid lihtsam puhastada. Ei teki hambaauku ehk kaariest ja igemepõletikku ehk parodontiiti. Oht enneaegselt hambaid kaotada on väiksem. Puseriti hambad on erinevalt koormatud, mistõttu nad kuluvad ebaühtlaselt. Tekib hammaste kõvakudede ja igemete trauma.
Arvatakse, et hambumust saab ravida ainult lastel ja noorukitel. Tõepoolest parim aeg ortodontiliseks raviks on vanuses 9-15 aastat. Tänastel täiskasvanutel vanuses 30-55 aastat jäi aga tihti objektiivsetel põhjustel (puudulikud ravimeetodid ja aparaadid) noorukieas vajalik ravi saamata. Samuti mõjutab tänapäeval täiskasvanute ortodondi juurde pöördumist teadlikkuse tõus. Ilus ja terve naeratus tagab enesekindluse suhtlemisel lähedastega, kolleegidega ning tihti eelistuse töövestlustel.
Sageli satuvad täiskasvanud ortodondi vastuvõtule tänu hambaarsti soovitusele. Ortodontilise ravi vajadus tekib ka siis, kui ilmnevad probleemid, mis segavad tegemast teisi hambaravi protseduure. Näiteks ammu eemaldatud hamba tühjale kohale on viltu vajunud naaberhammas. See on vaja püsti tõsta, et luua ruumi hambaimplantaadile või sildproteesile. Mõnikord võib hamba eemaldamise järgselt tekkinud vahe ortodontiliselt sulgeda.
Võimalik on sulgeda hambavahed, mis on tekkinud parodondi ehk hammaste hoideaparaadi ehk igemete kahjustuse tagajärjel.
Esimesel külastusel ortodondi juurde tehakse vajalikud uuringud: röntgenpildid, jäljendid diagnostiliste mudelite valmistamiseks, fotod. Määratakse diagnoos. Järgmiseks visiidiks teeb ortodont raviplaani, milles on täpsustatud raviaparaadi süsteem, millega hakatakse ravima ja teatab ravi maksumuse. Kui suus esineb rohkem lahendamist vajavaid probleeme tehakse raviplaan meeskonna tööna, milles osaleb ortodont, hambaarst-protesist ja hambakirurg ning patsient.
Soovitav oleks enne hambaproteesi töö alustamist eelnevalt käia konsultatsioonil ortodondi juures. On olnud juhuseid, kus paigaldatud implantaatide ja sildproteeside tõttu ei ole hiljem võimalik teostada ortodontilist ravi.
Kaasaegses ortodontias on enamlevinud raviaparaatideks erinevad breketsüsteemid.
Breketid on erineva kujuga ja erinevast materjalist: terasest, kullast, keraamilised (hamba koega sarnased ). Enamasti kinnitatakse breketsüsteemid hammaste välispindadele. Uuema süsteemi ehk linguaalse ortodontia puhul kinnitatakse breketid hammaste sisepindadele.
Breketitest kulgeb läbi kogu hambakaare ulatuses metalltraadist kaar. Kaare surve breketile tekitab jõu, mis kantakse üle hambale. Kaared on erineva tugevusega ja neid vahetatakse ravi käigus mitu korda.
Breketsüsteemile on võimalik lisada abidetaile ja lisasüsteeme, et välise jõu abil nihutada hambaid soovitud suunas (kummielastikud, kummiketid, vedrud, minikruvid, Forsus aparaat jne).
Täiskasvanute ortodontilise ravi puhul on rida erinevusi võrreldes laste raviga. Lastel toimub ortodontiline ravi samaaegselt kasvamisega ja jäävhammaste suhu lõikumisega. Seetõttu on lihtsam muuta hammaste asendeid ja korrigeerida hambumust. Teismelistel patsientidel kasutatakse ortodontilise ravi algetapis sageli suust eemaldatavaid aparaate, mis mõjutavad lõualuude kasvu ja omavahelist asendit. Alles hilisemas etapis lõpetatakse ravi breketitega.
Breketitega ravi puhul täiskasvanutel peame arvestama, et hambaid ümbritsev luukude on tihedam ja muutused toimuvad aeglasemalt. Kaarte pingutamise ajad ei tohi olla liiga tihti ja rakendatavad jõud peavad olema väikesed. Vastasel juhul võime kahjustada hammaste juuri ja igemeid. Sõltuvalt diagnoosist võib ortodontiline ravi täiskasvanutel kesta 12-36 kuud.
Kui hambad ja neid ümbritsevad koed on terved, võib neid breketitega ritta nihutada vanusest sõltumata.
Kui täiskasvanud patsiendil on tugev hambumushäire, siis ravib ortodont seda koostöös näo-ja lõualuude kirurgiga.
Ortodontilise ravi vältel on väga oluline hammaste eest hoolitsemine. Ortodont õpetab ravi algul spetsiaalseid hügieeenivõtteid breketite vahelt hammaste puhastamiseks. Hea hügieen tagab ravi lõpus kahjustamata hammaste emaili.
Ortodontilise ravi jooksul peaks külastama vähemalt 0,5 aasta tagant hambaarsti ja hügienisti.
Söömisel on oluline vältida kõvasid toitusid, mis võivad kahjustada breketeid. Samas peaks jälgima, et toit oleks tervislik.
Ortodontilise ravi lõpetamisel enne breketite eemaldamist kinnitatakse ülemiste ja alumiste hammaste taha hoidetraat ehk retainer. See hoiab hambaid uues asendis ja väldib nende „tagasi vajumist“. Täiskasvanutel jäävad retainerid eluks ajaks. Retaineri eemaldumisel on vajalik see taaskinnitada. Ortodont kutsub ka pärast ravi lõppu teatud aja tagant kontrolli, et jälgida ravitulemuse püsimist.
Õige hambumuse ehk lõualuude omavahelise asendi korral saavutame parema toidu mälumise ja hea kõnefunktsiooni. Samuti välistame hammaste ebaühtlase kulumise ja kõrvalekalded lõualuu-liigese funktsioonis.
Kui hambad on kaarel kõrvuti, on neid lihtsam puhastada. Ei teki hambaauku ehk kaariest ja igemepõletikku ehk parodontiiti. Oht enneaegselt hambaid kaotada on väiksem. Puseriti hambad on erinevalt koormatud, mistõttu nad kuluvad ebaühtlaselt. Tekib hammaste kõvakudede ja igemete trauma.
Arvatakse, et hambumust saab ravida ainult lastel ja noorukitel. Tõepoolest parim aeg ortodontiliseks raviks on vanuses 9-15 aastat. Tänastel täiskasvanutel vanuses 30-55 aastat jäi aga tihti objektiivsetel põhjustel (puudulikud ravimeetodid ja aparaadid) noorukieas vajalik ravi saamata. Samuti mõjutab tänapäeval täiskasvanute ortodondi juurde pöördumist teadlikkuse tõus. Ilus ja terve naeratus tagab enesekindluse suhtlemisel lähedastega, kolleegidega ning tihti eelistuse töövestlustel.
Sageli satuvad täiskasvanud ortodondi vastuvõtule tänu hambaarsti soovitusele. Ortodontilise ravi vajadus tekib ka siis, kui ilmnevad probleemid, mis segavad tegemast teisi hambaravi protseduure. Näiteks ammu eemaldatud hamba tühjale kohale on viltu vajunud naaberhammas. See on vaja püsti tõsta, et luua ruumi hambaimplantaadile või sildproteesile. Mõnikord võib hamba eemaldamise järgselt tekkinud vahe ortodontiliselt sulgeda.
Võimalik on sulgeda hambavahed, mis on tekkinud parodondi ehk hammaste hoideaparaadi ehk igemete kahjustuse tagajärjel.
Esimesel külastusel ortodondi juurde tehakse vajalikud uuringud: röntgenpildid, jäljendid diagnostiliste mudelite valmistamiseks, fotod. Määratakse diagnoos. Järgmiseks visiidiks teeb ortodont raviplaani, milles on täpsustatud raviaparaadi süsteem, millega hakatakse ravima ja teatab ravi maksumuse. Kui suus esineb rohkem lahendamist vajavaid probleeme tehakse raviplaan meeskonna tööna, milles osaleb ortodont, hambaarst-protesist ja hambakirurg ning patsient.
Soovitav oleks enne hambaproteesi töö alustamist eelnevalt käia konsultatsioonil ortodondi juures. On olnud juhuseid, kus paigaldatud implantaatide ja sildproteeside tõttu ei ole hiljem võimalik teostada ortodontilist ravi.
Kaasaegses ortodontias on enamlevinud raviaparaatideks erinevad breketsüsteemid.
Breketid on erineva kujuga ja erinevast materjalist: terasest, kullast, keraamilised (hamba koega sarnased ). Enamasti kinnitatakse breketsüsteemid hammaste välispindadele. Uuema süsteemi ehk linguaalse ortodontia puhul kinnitatakse breketid hammaste sisepindadele.
Breketitest kulgeb läbi kogu hambakaare ulatuses metalltraadist kaar. Kaare surve breketile tekitab jõu, mis kantakse üle hambale. Kaared on erineva tugevusega ja neid vahetatakse ravi käigus mitu korda.
Breketsüsteemile on võimalik lisada abidetaile ja lisasüsteeme, et välise jõu abil nihutada hambaid soovitud suunas (kummielastikud, kummiketid, vedrud, minikruvid, Forsus aparaat jne).
Täiskasvanute ortodontilise ravi puhul on rida erinevusi võrreldes laste raviga. Lastel toimub ortodontiline ravi samaaegselt kasvamisega ja jäävhammaste suhu lõikumisega. Seetõttu on lihtsam muuta hammaste asendeid ja korrigeerida hambumust. Teismelistel patsientidel kasutatakse ortodontilise ravi algetapis sageli suust eemaldatavaid aparaate, mis mõjutavad lõualuude kasvu ja omavahelist asendit. Alles hilisemas etapis lõpetatakse ravi breketitega.
Breketitega ravi puhul täiskasvanutel peame arvestama, et hambaid ümbritsev luukude on tihedam ja muutused toimuvad aeglasemalt. Kaarte pingutamise ajad ei tohi olla liiga tihti ja rakendatavad jõud peavad olema väikesed. Vastasel juhul võime kahjustada hammaste juuri ja igemeid. Sõltuvalt diagnoosist võib ortodontiline ravi täiskasvanutel kesta 12-36 kuud.
Kui hambad ja neid ümbritsevad koed on terved, võib neid breketitega ritta nihutada vanusest sõltumata.
Kui täiskasvanud patsiendil on tugev hambumushäire, siis ravib ortodont seda koostöös näo-ja lõualuude kirurgiga.
Ortodontilise ravi vältel on väga oluline hammaste eest hoolitsemine. Ortodont õpetab ravi algul spetsiaalseid hügieeenivõtteid breketite vahelt hammaste puhastamiseks. Hea hügieen tagab ravi lõpus kahjustamata hammaste emaili.
Ortodontilise ravi jooksul peaks külastama vähemalt 0,5 aasta tagant hambaarsti ja hügienisti.
Söömisel on oluline vältida kõvasid toitusid, mis võivad kahjustada breketeid. Samas peaks jälgima, et toit oleks tervislik.
Ortodontilise ravi lõpetamisel enne breketite eemaldamist kinnitatakse ülemiste ja alumiste hammaste taha hoidetraat ehk retainer. See hoiab hambaid uues asendis ja väldib nende „tagasi vajumist“. Täiskasvanutel jäävad retainerid eluks ajaks. Retaineri eemaldumisel on vajalik see taaskinnitada. Ortodont kutsub ka pärast ravi lõppu teatud aja tagant kontrolli, et jälgida ravitulemuse püsimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar